Mis toimub menstruaaltsükli jooksul?

Prindi


Menstruaaltsükkel (edaspidi tsükkel) algab menstruatsiooni esimese päevaga ja lõppeb päev enne järgmist menstruatsiooni. Tsükli kõige nähtavam sündmus on menstruatsioon, kuid kõige olulisem sündmus on ovulatsioon ehk küpse munaraku väljumine munasarjast. Naisel, kes on õppinud oma keha märke tõlgendama, on lihtne tähele panna aega, mil ovulatsioon toimub.


Ajavahemik tsükli algusest ovulatsioonini võib olla varieeruva pikkusega. Ajavahemik ovulatsioonist järgmise menstruatsioonini (luteaalfaas) on üpris stabiilse pikkusega, keskmiselt 2 nädalat.


Tsükli võib viljakuse seisukohast jagada kolmeks: viljatu faas enne ovulatsiooni (varieeruva pikkusega), viljakas faas mõned päevad enne ja paar päeva peale ovulatsiooni ning viljatu faas peale ovulatsiooni (keskmiselt 2 nädalat).

Tsükkel

Joonis 1. Tsükliring


Kui tsükli pikkused varieeruvad, siis variatsioon tekib menstruatsiooni ja ovulatsiooni vahelisel ajal. Lühikese tsükli jooksul toimub ovulatsioon varakult ja pika tsükli jooksul hiljem.


Umbes samal ajal, kui menstruatsioon algab, saavad munasarjad ajust signaali hakata kasvatama munarakke. Folliikulid (rakud, mis munarakke ümbritsevad) hakkavad tootma hormoone, muuhulgas östrogeeni. Mida rohkem munarakud kasvavad, seda rohkem östrogeeni valmistatakse.


Östrogeen on üks kahest tähtsamast naissuguhormoonist. Östrogeeni mõjul:


  • muutub emaka sisemus areneva embrüo vastuvõtmiseks sobivaks;
  • emakakael avaneb veidi, pehmeneb ja liigub ülespoole;
  • emakakaela näärmed hakkavad tootma lima.

Mida lähemale jõuab ovulatsioon, seda rohkem ja seda vesisemat ja venivamat lima toodetakse, kuni see võib meenutada toorest munavalget. Sellises limas suudavad seemnerakud elus püsida 3-5 päeva. See tähendab, et võib olla vahekorras esmaspäeval ja rasestuda alles reedel. Viljakas lima vähendab tupe keskkonna happelisust, sisaldab seemnerakkudele vajalikke toitaineid ning võimaldab neil paremini edasi liikuda. Lisaks aitab emakakaela lima välja selekteerida vigaseid spermatosoide, sest limas moodustuvad kanalid on liiga kitsad vigastele ja liiga suure peaga seemnerakkudele, mis seetõttu ei suuda edasi liikuda.


Emakas

Joonis 2. Suurendus emakakaelast viljakal ja viljatul ajal


Naisel pole võimalik tunda seda, mis toimub emaka sees. Küll tunnetab ja näeb ta emakakaela lima ning katsudes saab kindlaks teha emakakaela asendi muutusi.


Kui munarakk on saavutanud teatud suuruse ning munasarjad on tootnud piisavalt östrogeeni, toimub ovulatsioon ja munarakk lahkub munasarjast munajuhasse.


Kohe, kui ovulatsioon on toimunud, vajub follikul kokku ja muutub kollaskehaks. Kollaskeha toodab samuti östrogeeni, kuid lisaks ka suurel hulgal progesterooni, mis on teine tähtis naissuguhormoon.


Peale ovulatsiooni toimumist kontrollib tsüklit progesteroon. Progesterooni ülesanded:


  • hoiab emaka sisemise kihi paksust ja verevarustust, et emakas oleks valmis arenevat embrüot vastu võtma;
  • surub maha ovulatsiooni, progesterooni kõrge tase takistab munasarjast järgmiste munarakkude eraldumist. See tähendab, et kui ovulatsioon on toimunud, ei toimu seda sama tsükli jooksul uuesti. Mõnikord eraldub ka teine (väga harva veel kolmas või neljas) munarakk, kuid see juhtub mitte hiljem kui 24 tundi peale esimest ovulatsiooni.
  • kehatemperatuur tõuseb;
  • emakakaela lima pakseneb ja moodustab korgi emakakaela ette. Lima muutumise eesmärgiks on raseduse kaitsmine. Isegi, kui viljastumine on toimunud, ei saa naise keha sellest kohe teada. Sellele vaatamata toimuvad varsti peale ovulatsiooni emakakaelas ja limas automaatselt muutused, mis aitavad võimalikku rasedust kaitsta, ükskõik, kas rasestumine tegelikult toimus või mitte. Mittefertiilne lima takistab bakterite, viiruste jmt. pääsemist emakasse, seemnerakud ei suuda selles üle paari tunni ellu jääda ning edasi liikuda;
  • emakakael liigub madalamale, emakaela ots muutub kõvaks ja sulgub.

Kollaskeha eritab progesterooni umbes 2 nädala jooksul. Kui naine ei rasestunud selles tsüklis, lõpetab kollaskeha funktsioneerimise, progesterooni tase langeb järsult ja emakasisene paks kiht väljub menstruatsiooniverena. Progesterooni taseme langus võimaldab uuel tsüklil alata.


Kõige tähtsamad faktid


  • Menstruatsiooni esimene päev on ka menstruaaltsükli esimene päev.
  • Ajavahemik menstruaaltsükli esimesest päevast ovulatsioonini võib varieeruda.
  • Ajavahemik ovulatsioonist järgmise menstruatsioonini on umbes 2 nädalat.
  • Lühikese tsükli jooksul toimub ovulatsioon varakult ja pika tsükli jooksul hiljem.
  • Jälgides emakakaela lima ja/või ärkamisjärgset kehatemperatuuri ning emakakaela asendit, saab igapäevaselt informatsiooni selle kohta, kas ollakse potentsiaalselt rasestumisvõimeline või mitte.
  • Ovulatsioon (ühe või mitme munaraku eraldumine munasarjast) toimub 24 tunnise perioodi jooksul ja ainult üks kord menstruaaltsüklis. Kui eraldub veel teine või kolmas munarakk, siis toimub see mitte hiljem kui 24 tundi esimesest ovulatsioonist. Peale ovulatsiooni suudab viljastamata munarakk munajuhas elus püsida 12-24 tundi.
  • Seemnerakud vajavad eluspüsimiseks ja munajuhasse jõudmiseks viljakat emakakaela lima. Viljakas limas suudavad nad elus püsida 3-5 päeva. Lima puudumisel surevad seemnerakud tupes 1-2 tunni jooksul. üles