Lapsendamine

Prindi


"Palun ärge tapke last. Mina soovin seda last. Palun andke laps mulle. Olen valmis vastu võtma iga lapse, keda soovitakse aborteerida, et anda ta abielupaarile, kes seda last armastab ja keda see laps armastama hakkab. Ainuüksi meie lastekodus Kalkutas oleme abordist päästnud üle 3 000 lapse. Need lapsed on toonud armastust ja rõõmu vanematele, kes nad adopteerisid ning on üles kasvanud toidetuna armastusest ja rõõmust!"


- Ema Teresa Kalkutast,
Nobeli rahupreemia laureaat


Meie ühiskonnas valitseb arusaam, nagu sünniksid soovimatust rasedusest soovimatud lapsed, kellel ei ole väljavaateid heale elule. Just sellisest nägemusest lähtudes peetakse teinekord võimalikuks rääkida sündimata inimeste tapmisest kui halastusteost. Ei ole olemas soovimatuid lapsi, on olemas vanemad, kes ei soovi oma last. Eesti Vabariigis võib järjekord vastsündinu adopteerimiseks väldata mitu aastat, samal ajal kui igal tööpäeval sureb abordi tagajärjel ca 30 last.


Lapsendamine juhul, kui lapse bioloogilised vanemad on elus, on kahtlemata äärmuslik lahendus. Üldiselt tuleb teha kõik jõupingutused selleks, et laps saaks kasvada oma bioloogiliste vanemate juures. Kui see aga mingisugusel põhjusel tõesti võimalik ei ole, on lapsendamine põhjendatud lapse eluõiguse tagamisega parimal võimalikul viisil.


Mõte oma lapsest pärast sünnitust loobuda võib naisele tunduda väga võõras. Meie ühiskonnas jagub kahjuks rohkem mõistmist emale, kes otsustab abordi kasuks, kui emale, kes annab oma lapse kasuvanemate hoole alla. Selline mõttemudel aga ei toeta emaksolemise esmast sisu — tagada oma lapsele kõik tema inimeseks olemise võimalused, eeskätt võimaluse elada. 1992. aastal ühines Eesti lapse õiguste konventsiooniga, mis tunnistab iga lapse loomuomast õigust elule.


Tänases Eesti seadusandluses puudub regulatsioon, mille alusel võiks aborti kaaluvale emale soovitada lapsest loobumist adoptsiooni kasuks. Ema võib küll anda nõusoleku lapse lapsendamiseks isikuliselt. Edasi aga otsustab kohalik omavalitsus, kas pere, keda sünnitaja on soovinud näha lapse vanematena, on sobilik.


Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahele vanema ja lapse vahelise suhte. Lapsendajad kantakse lapse sünniakti vanematena, soovi korral antakse lapsele lapsendaja perekonnanimi. Vanem on lapse seadusandlik esindaja, loomulikult on ta kohustatud kaitsma oma lapse huve ja õigusi. Riigi abi lapse kasvatamisel on sama, mis kehtib kõigi peres kasvavate laste kohta.


Lapsendamise otsustab kohus lapsendaja avalduse alusel, mis võib venitada lapsendamise protseduuri arvatust pikemaks. Selleks, et laps saaks oma tulevase perekonna juurde enne kohtuotsuse jõustumist, on paindliku variandina võimalik vormistada lapse elamine hooldusperes. Selleks annab nõusoleku kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja.


Lapsendada saab last:


  • kes on jäänud orvuks;
  • kelle vanemad on andnud kirjaliku nõusoleku lapsendamiseks;
  • kelle vanematelt on võetud kohtus vanemlikud õigused;
  • kelle vanem on kohtus tunnistatud teovõimetuks või teadmata kadunuks.

Kümme enim levinud seisukohta seoses lapsendamisega


Ema, kes on seadnud end valiku ette: abort või lapsendamine, võib ära tunda mõned alljärgnevatest mõtetest.


1. Ma pigem teen aborti, sest lapse sünnitamine ja äraandmine murraks mu südame.


Kurbus on paratamatu. 9 kuud koos oldud aeg loob sideme, mida on valus lõhkuda. Üldjuhul on see ka loomulikuks põhjuseks, miks ema otsustab siiski teha kõik pingutused selleks, et leida võimalused last ise kasvatada. Kui see siiski mingisugusel põhjusel võimalik ei ole, põhjustab lapse andmine armastavasse perekonda emale, kes on lapsega emotsionaalselt seotud, kindlasti vähem kurvastust kui lapse tapmine. Otsustades lapsendamise kasuks olukorras, kus ema ise ei saa vanema rolli täita, valib ta surma asemel elu oma lapsele ning täidab samas lapsendaja pere suure unistuse. Pikemas perspektiivis peitub just teadmises, et lapsega on kõik hästi, jõud ja rõõm eluga edasi minemiseks.


2. Ma peaksin oma tegude eest ise vastutama.


Kahtlemata on oluline, et inimene vastutaks oma tegude eest. Kuid lapse andmine armastavasse kodusse võibki mõne ema olukorras olla kõige vastutustundlikum otsus. Kui oma võimalusi ausalt hinnates leiab ema, et probleemid, mille tõttu ta kaalub aborti — majanduslikud raskused, suhted lapse isaga, soovimatus pikemaks ajaks pühenduda lapsele, psüühilised probleemid jne — on ületamatud, siis on igati hooliv valida oma lapsele kasvamine hoolivas perekonnas. Seevastu abort on vastutustundetu tegu, milles inimene, püüdes põgeneda vastutuse eest uue inimese ees, võtab enesele tegelikult vastutuse tema surma eest.


3. Abort on palju lihtsam lahendus kui adopteerimine


Paljud naised arvavad, et abort “lahendab” keerulise olukorra hetkega ja jäädavalt. Abordi psüühiline ja emotsionaalne mõju on aga sageli samuti jääv või väga pikaajaline. (Vt Abort on ohutu meditsiiniline protseduur.)


Abordiga ei ole võimalik saavutada tunnet, et last ei ole kunagi olnud. Vastupidi, abort toob enesega sageli kaasa suure kaotusvalu, paljude kinnitusel eriti põrguliku just seetõttu, et seda kaotust “ei leinata nagu sündinud inimese surma”. Abort võib näida kiire, kerge ja loogilise lahendusena, kuid tagajärgede kandmine on sageli aeganõudev ja raske. Lapse seisukohast on abort igal juhul kõikidest variantidest kõige halvem. Ta peab surema ainuüksi selle nimel, et tema ema (või kes iganes, kelle tahte tulemusel abort tehakse) püüab hoiduda ebamugavustest oma elus.


4. Lapse isale ei meeldi mõte lapsendamisest.


Mõistagi on isa arvamus oluline. Samas, kui ta ei ole valmis ise vanemaks olemisele pühenduma, peaks ta mõistma, et hooldusvanema või lapsendaja pere kaudu on lapsel kõik väljavaated kasvamiseks heas kodus.


5. Lapsendamise protsess on alandav ja piinarikas nii mulle kui ka lapsele.


Kahtlemata on lapsendamisprotsess Eestis seotud veel väga paljude ebamugavustega. Kuigi ema võib soovida, et laps ei peaks viletsast süsteemist tingitud vintsutusi üle elama, on see siiski ajutine. Kui lapsendamine on lõpule jõudnud, on see püsiv ja lapsendaja pere seob ennast tavaliselt lapsega kõige sügavamal tasandil. Sellele, et Eesti lapsendamissüsteem kõigi osapoolte jaoks valutumaks ja sõbralikumaks muutuks, saavad kindlasti kaasa aidata just naised, kes oma otsusega selgelt näitavad, et armastav emasüda valib pigem selle, et laps elab eemal kellegi teise kodus, kui sureb abordi tagajärjel. Vanemate häbitunne ei tohiks kaaluda üles sündimata lapse õigust elule.


6. Mul pole mingit garantiid, et mu laps on õnnelik.


Tõepoolest, sellist garantiid ei ole kellegi elul. Küll aga on ema võimuses langetada otsuseid, mis kõige tõenäolisemalt tagavad lapsele võimaluse parimaks eluks. Rasedus, mis ema jaoks võib tunduda probleem või kriis, võib paljude lastetute abielupaaride jaoks olla maailma kalleim kingitus. Seevastu abort kui lapse tapmine annab 100%-lise garantii, et last ei oota ees vähem ega rohkem õnnelik elu, vaid talle ei anta üldse võimalust elada. Oluline on mõista, et igaühele meist on kõige suurem kingitus võimalus elust osa saada.


Pealegi, väga sageli on kellegi nägemus sellest, missugune on hea elu, väga subjektiivne. Inimesi, kes on eeskujuks või kangelaste kehastuseks paljudele teistele iseloomustavad sageli rasked üle-elamised, mis aga ei tähenda, et nende elu oleks vähem elamist väärt. Järgnevad tsitaadid kõnelevad enda eest:


"Minu ootused taandati nullini, kui olin 21. Kõik on seejärel olnud boonuseks. Kuni on elu, on lootust."


Stephen Hawking,
Cambridge’i Ülikooli professor teoreetilise füüsika alal,
peaaegu täielikult halvatud ALS sündroomi tõttu


"Võime elu mõtet avastada kolmel erineval viisil: (1) sooritades mõne teo; (2) kogedes mõnda väärtust; ja (3) saades osa kannatusest."


Victor Frankl,
Autsria neuroloog ja psühhiaater,
kes viibis aastaid Auschwitzi vangilaagris


"See, mis on meis kõige tõelisem, on meie võime luua, raskusi ületada, vastu pidada, teiseneda, armastada ning olla suurem oma kannatusest."


Ben Okri,
Nigeeria kirjanik, Bookeri kirjanduspreemia laureaat


7. Minu perekond ei aktsepteeriks iialgi, et annan lapse võõrastele.


Perekonna tugi on väga oluline. Nõuab suurt julgust ja tugevust astuda vastu nende inimeste ootustele, kes on Sulle kõige tähtsamad. Kui nad aga Sinust tõsiselt hoolivad, soovivad nad seda, mis on Sinu ja Su lapse jaoks parim. Kui leiad, et adopteerimine loob Sinu lapsele turvalise kodu, kus tal on võimalus kasvada õnnelikuks inimeseks, siis mine seda teed. Otsuse pead tegema Sina, kuna just Sina oled see, kes selle otsuse tagajärgi kannab ning nende eest vastutab. See, mida soovitab Sinu perekond, ei pruugi alati olla Sinu ja kindlasti mitte Sinu lapse jaoks parim lahendus. Tõenäoliselt soovivad Sinu lähedased Sind kaitsta, kuid ilmselt ei ole seejuures teadlikud abordi olemusest; peaksid püüdma seda neile selgitada.


8. Ma kardan, et minu last võidakse ahistada.


Kui Sa loed ajalehtedest ahistamisjuhtumeid, siis näed ka, et laste ahistajad ei ole tavaliselt lapsendanud vanemad. Selleks võib samamoodi olla näiteks lapse ema uus meespartner. Laste kuritarvitamist esineb ka bioloogiliste vanemate poolt. Hirm on sellegipoolest põhjendatud ning on juhuseid, kus see on osutunud reaalsuseks. Ent samuti on abordi reaalne tagajärg surm. Seega seisab ema selles punktis küsimuse ees, kas eirata lapse põhiõigust, s.o. õigust elule, toetudes hüpoteetilisele hirmule? Eesti liigub paljude välisriikide eeskujul selle poole, et lisaks eelnevatele taustauuringutele jätkuks järelvalve lapsendaja pere üle ka pärast lapsendamist.


9. Mu sõbrad arvavad, et lapsendada andmine on jõhker. Kuidas ma neile otsa vaatan, kui olen oma lapse hüljanud?


Siin on küsimus selles, mis on parim lapse jaoks. Sinu sõbrad ei ole need, kes last kannavad ja tema eest vastutavad. Ainult Sina oled oma lapse ema ja ainult Sina saad tagada tema heaolu, mis algab võimalusest elada. Otsus anda oma laps adoptiivperre on emotsionaalselt kindlasti raske ning vajab eriliselt lähedaste sõprade tuge. Kui aga arvad, et Sa ei suuda pärast lapsest loobumist sõpradele otsa vaadata, ei ole see kindlasti kergem pärast lapse tapmist. See võib tunduda kergem ainuüksi seetõttu, et meie ühiskond peab sündimata inimeste tapmist normaalseks. Tutvudes aga põhjalikult selles portaalis olevate materjalidega, mõistad, et eelistades abordile lapsendamist on Sul oluliselt lihtsam teistele silma — ja ennekõike peeglisse — vaadata.


10. Olen kuulnud, et lapsendatud lapsed vajavad rohkem psühhiaatrilist abi, neil on üldiselt raskem elu kui lastel, kes elavad oma bioloogiliste vanematega.


Uuringud, mis viitavad sellistele probleemidele, võrdlevad peaaegu alati täiesti erinevaid olukordi. Bioloogilised lapsed lähevad vanematega haiglast koju, loovad kiiresti lapse-vanema sideme ja neid kasvatavad sünnist alates nende vanemad (vanem).


Adopteeritud lapsed peatuvad enne adopteerimist sageli lastekodudes, turvakodudes või mistahes muus rahutus keskkonnas. Nende tulevane sotsiaalne ja emotsionaalne ebastabiilsus ei tulene enamasti adopteerimisest, vaid sellele eelnenud vintsutustest.


Seega peaksime siinkohal võrdlema bioloogilisi ja adopteeritud imikuid, kes mõlemad läksid haiglast koju oma vanemate juurde päriseks. Tulenevalt seadusandlusest peavad Eestis enamus imikutest viibima täna veel enne lapsendamist mõnda aega lastekodus. Välismaal on aga selliste uuringute läbiviimine mitmel pool võimalik ning nendest nähtub, et adopteeritud lapsed jõuavad paremini edasi (S. McLaughlin et al., "Do adolescents who relinquish their children fare better or worse than those who raise them?," Fam. Plan. Persp., Jan. 1988).


Võrreldes lastega, keda adopteeriti hiljem, kes on sündinud väljaspool abielu või kes kasvavad üksikema hoole all, imikuna adopteeritud lapsed:


  • jäävad harvemini klassikursust kordama
  • külastavad psühholoogi või psühhiaatrit vähem kui teised grupid
  • on parema tervisega
  • tulevad klassis paremini toime kui teised grupid
  • neil on vähem käitumisprobleeme kui kõikidel teistel gruppidel

Tuntud inimesi, kes on lapsendatud


  • Aleksander Suur — Makedoonia kuningas, 356-323 eKr
  • Aristoteles — filosoof
  • Edward Albee — näitekirjanik
  • Eleanor Roosevelt — Ameerika Ühendriikide Esimene Leedi
  • Ingrid Bergman — näitleja
  • John Lennon — muusik
  • Lev Tolstoi — kirjanik
  • Mark Twain — kirjanik
  • Nancy Reagan — Ameerika Ühendriikide Esimene Leedi
  • Nat King Cole — laulja
  • Nelson Mandela — poliitik
  • Priscilla Presley — näitleja
  • Sarah McLachlan — laulja

Tuntud inimesi, kes on lapsendanud


  • Bette Davis — näitleja
  • Henry Fonda — näitleja
  • Isabella Rossellini — näitleja
  • Jamie Lee Curtis — näitleja
  • Calista Flockhart — näitleja
  • Jane Fonda — näitleja
  • Julie Andrews — näitleja
  • Kurt Vonnegut — kirjanik
  • Mia Farrow — näitleja
  • Michelle Pfeiffer — näitleja
  • Nicole Kidman — näitleja
  • Ozzy (ja Sharon) Osbourne — muusikud
  • Paul Newman — näitleja
  • Ronald Reagan — näitleja ja poliitik
  • Stephen Spielberg — filmirežissöör
  • Tom Cruise — näitleja
  • Walt (ja Lily) Disney — joonisfilmi loojad
  • Angelina Jolie -- näitleja
  • Brad Pitt — näitleja
  • Madonna — popstaar

Allikas: celebrities.adoption.com