Briti parlament keeldus abordiseaduse muutmisest

Prindi


27.05.2008 - Pärast kuid kestnud ägedaid avalikke arutelusid ning ulatuslikke kampaaniaid sündimata inimeste õiguse elule kaitseks, otsustas Briti parlament eelmisel kolmapäeval kolm tundi väldanud vaidluste tulemusena mitte langetada 24. rasedusnädala piiri, milleni on abort üldjuhul lubatud.

Antud hääletus kujutas esimest korda ligi kahe kümnendi jooksul, kui parlament abordiseadusele tähelepanu osutas. Ühendkuningriik seadustas abordi 1968. aastal.

Vanusepiiri langetamise eest seisjad argumenteerisid muu seas, et on moraalselt lubamatu aborteerida lapsi vanuses, kus nad on võimelised enneaegselt sündides ellu jääma.

Kehtiva seaduse säilitamise eest seisvate huvigruppide peamiseks argumendiks oli aga, et igasugune vanusepiiri langetamine kujutab rünnakut naiste õiguse vastu valida.

1990. aastal langetas parlament abordi lubatavuse piiri 28 rasedusnädalalt 24-le. Seekordsel hääletusel kukkusid läbi ettepanekud tähtaja langetamiseks nii 12., 16. kui 20. rasedusnädalani. Hääletamisel sai enim, ent läbiminekuks mitte piisavalt hääli ettepanek langetada piiri kahe nädala võrra ehk 22. rasedusnädalani.

Hääletamisele pandi lisaks veel seaduseparandus, mis kohustaks abordisooviga naisi enne protseduuri nõustamisel käima ning parandus, millega keelustatakse täna seaduslik praktika aborteerida vanemate poolt mittesoovitud puudega beebi (või beebi, kel võib olla puue) kas või vahetult enne sünnihetke. Ka see eelnõu kukkus läbi.

Kuivõrd Briti parlamendiliikmete suur enamus esindab pro-choice seisukohti, on sündimata inimeste õiguse elule eest seisev organisatsioon Society for the Protection of Unborn Children (SPUC, Sündimata Laste Kaitsmise Ühendus) aastaid hoiatanud pro-life vaadetega parlamendiliikmeid mitte tõstatama abordiseaduse muutmise küsimust.

Nüüd kardavadki elu väärtustamise eest seisjad, et hakatakse esitama seaduseparandusettepanekuid, mis halvendaksid sündimata inimeste olukorda veelgi. Selliste paranduste hulka kuuluvad tõenäoliselt nõude kaotamine, et abordi tegemiseks on tarvis kahe arsti kinnitust, ning meditsiiniõdedele aborditegemise õiguse andmine.

Enamikus Euroopa riikidest on abort üldjuhul lubatud 12. rasedusnädalani ja erijuhtudel kuni 22. või 24. rasedusnädala lõpuni. Ühendkuningriigiga sarnaselt liberaalne abordiseadus kehtib Hispaanias, Šveitsis ja Rootsis (abort üldjuhul lubatud 22. või 24. rasedusnädalani).


Ühendkuningriigis on seaduslike abortide arv järjepidevalt kasvanud, ületades 2006. aastal juba 200 000 piiri.

Samal päeval abordiseaduse arutamisega otsustas Briti parlament seadusparanduse kasuks, mille kohaselt saavad naised taotleda viljatusravi ka ilma isa olemasoluta. Päev varem otsustas parlament heaks kiita "hübriidembrüote" loomise, kelles oleks segatud inimese ja looma koed, ning inimembrüote loomise ja emakasse siirdamise selleks, et neid hiljem aborteerida ja kasutada nende kudesid nende sündinud haigete õdede-vendade ravimiseks.


Allikad: LifeSiteNews.com ja New York Times