Vastuseks Kai Haldrele

Prindi


26.04.2008 - 18. aprillil räägiti Vikerraadio saates Uudis+ vastavatud portaalist Abort.ee. Selleks puhuks oli saatejuht Lauri Varik kutsunud stuudiosse naistearsti ja Eesti Seksuaaltervise Liidu endise tegevdirektori Kai Haldre. Saate jooksul kuuldu tekitas palju küsimusi, millest toon siin välja vaid kolm.


Esiteks on kahetsusväärne, et rahvusringhäälingu koosseisu kuuluv Vikerraadio kutsus Abort.ee-st rääkima (õigemini seda kritiseerima) üksnes Kai Haldre, jättes isegi ühendust võtmata portaali väljatöötanud Elukultuuri Insituudiga, mis oleks tasakaalustatuse huvides meeleldi oma esindaja saatesse läkitanud. Igasugune arutelu nii abordi kui portaali teemal on väga tervitatav, ent avalik-õiguslikult raadiolt ootaks vähemalt tasakaalustatud käsitluse taotlust.

Kindlasti oleks ekslik Kai Haldret sõltumatuks eksperdiks pidada. Väga tugevalt ideoloogiliselt määratletud Eesti Seksuaaltervise Liit, mille asutajate ja eestvedajate hulka Haldre kuulub, on Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni ehk maailma suurima abordikaubitseja ja kõikjal maailmas abordi seadustamise eest võitleva ühenduse liikmesorganisatsiooniks. Rääkides Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni sõltumatusest, tasub vaid märkida, et selle sünnimaa ehk Ameerika haru abordikliinikute käive ületas 2006. aastal miljardi dollari piiri ning formaalselt mittetulundusühinguna tegutseva organisatsiooni tulud olid kuludest enam kui saja miljoni dollari võrra suuremad (vt lisaks siit).

Teiseks, et Kai Haldre suhtumine oli tõepoolest kantud sügavatest eelarvamustest ja sellisena kaugeltki mitte tasakaalukas, nähtus selgesti asjaolust, et kuigi ta kordas saate jooksul kolm korda, et ei ole Abort.ee-ga üldse tutvunud („Pean tunnistama, et ega ma seda Abort.ee-d pole ise lugenudki“), ei takistanud see teda portaalile hukkamõistvaid hinnanguid andmast. Huvitaval kombel ei tundunud ka saatejuhile, et kui dr Haldre ei ole Abort.ee-ga tutvunud ning on seda ise mitu korda selgesõnaliselt tunnistanud, siis on kohatu ikka ja uuesti portaali kohta tema arvamust küsida.

Kolmandaks ja kõige muret-tekitavamaks asjaoluks on aga intervjuu järel süvenenud veendumus, et Eesti naistearstide ja pereplaneerimisele keskenduvate organisatsioonide seas valitseb sügav eetiline kriis. Kogu pika saate jooksul vältis Haldre küsimust, mis on abordist rääkides keskne – nimelt küsimust sellest, mida abort endast kujutab. (Kahjuks vältis seda küsimust ka saatejuht.) Tähelepanuta jäi tõsiasi, et esilekutsutud abort on alati inimese tapmine. Samuti ei pööratud vähimalgi määral tähelepanu sellele, et Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on õigus elule ka sündimata inimestel ning et riigil ja naistearstidel lasub kohustus seda õigust kaitsta. Jne. Kõik, millele Haldre oma läbinisti utilitaristlikus (ehk ühiskonna „üldisest kasust“ lähtuvas) ja ilma igasuguse eetlise dimensioonita käsitluses keskendus, oli „seksuaaltervis ja riskikäitumine“. Elukultuuri Instituut on seevastu seisukohal, et utilitaristlikule küsimusele sellest, mis on ühiskonnale tervikuna mugav ja kasulik, peaks alati eelnema küsimus sellest, mis on ühe või teise otsuse eetiline kvaliteet.

Esimesed sõnad, mis Haldre saates ütles, olid järgmised: „Mina olen nii tolerantne inimene, et oma professioonist tulenevalt aktsepteerin absoluutselt kõiki seisukohti.“ Mina kindlasti nii tolerantne inimene ei ole ning pean ühemõtteliselt sallimatuks iga seisukohta, mis on suunatud süütute inimeste elu hävitamisele või nende väärikusel tallamisele. Tolerantsus, mis aktsepteerib kõike, on äärmiselt ohtlik nähtus.

Kõige eelöeldu valguses on huvitav ja paljuütlev kõrvutada Eesti Seksuaaltervise Liidu (ehk Eesti suurima pereplaneerimisorganisatsiooni) ja Elukultuuri Instituudi eesmärke. Kui esimese eesmärk on kodulehe andmeil kõigi Eestis elavate inimeste reproduktiiv- ja seksuaaltervise parandamine, siis Elukultuuri Instituudi eesmärgiks on inimese füüsilise, psüühilise, sotsiaalse ja vaimse elu austamisel põhineva kultuurikeskkonna hoidmine ja tugevdamine. Erinevus on põhimõtteline. Seejuures seisab Elukultuuri Instituut tõepoolest kõigi, mitte üksi juba sündinud inimeste elu ja väärikuse eest.

Varro Vooglaid