Jaanalinnustrateegia

Prindi


21.04.08 - Praeguse seisuga võib öelda, et Elukultuuri Instituut on portaali Abort.ee-ga saavutanud olulist edu abordiküsimuse nihutamisel ühiskondliku arutelu keskmesse ja loonud eeldused laialdaseks ühiskondlikuks debatiks abordi teemal. Portaali avamisele on järgnenud nii positiivseid kui negatiivseid reaktsioone. Täname südamest kõiki, kes on leidnud, et portaal täidab olulise tühemiku abordialase informatsiooni levitamises ja on osutanud vastupidiste seisukohtade põhjendamatusele. Siinkohal tahaksin aga lähemalt vaadelda peamiselt negatiivseid reaktsioone ning analüüsida neis portaali ja selle loojate vastu esitatud süüdistusi.


Süüdistused jagunevad laias laastus kolme gruppi – süüdistused käsitluse “mitteneutraalsuses”, süüdistused tegijate religioosses kuuluvuses ja süüdistused eksitava informatsiooni esitamises. Enne kui asuda käsitlema spetsiifilisi süüdistusi, tahaksin osutada, et kõik negatiivsed reaktsioonid on vältinud diskussiooni põhiküsimuse – abordi enda üle ning on keskendunud teisejärgulistele küsimustele, püüdes leida alust portaali või selle tegijate diskrediteerimiseks. Keegi ei ole seni vaidlustanud abortide kohta esitatud konkreetseid fakte ega lükanud ümber konkreetseid argumente. Seega seisneb portaali kritiseerijate üldine strateegia tähelepanu kõrvalejuhtimises portaali peamiselt sõnumilt – meditsiiniline abort on inimese tapmine – ning püüdes asetada selle asemel diskussiooni keskmesse kahtlustused tegijate aususe, peidetud huvide vms osas.


Nüüd aga süüdistustest lähemalt.


Esimese grupi moodustavad etteheited “tasakaalustamatuses”, “kallutatuses” ja “neutraalsuse puudumises”. Nagu mitmetes positiivsetes vastukajades ja kommentaarides on osutatud, ei ole selge, mida peetakse silmas tasakaalustamatuse all – mille tasakaalustamatusest või mitteneutraalsusest käib jutt? Kui silmas on peetud “mitteneutraalsust” lapse elu suhtes, siis vastab “kriitika” tõele – portaal on lapse elu suhtes taotluslikult ja ühemõtteliselt pooldav, mitte neutraalne. Meie pooldav suhtumine tuleneb esiteks teadmisest, et alates eostumisest on tegemist konkreetse elava inimesega. Igasugune tahtlik tegevus selle inimese elu lõpetamiseks on tapmine, sõltumata kasutatavast eufemistlikust terminoloogiast või sellest, kas selline tegu on antud seadusruumis karistatav või mitte. Teiseks tuleneb meie pooldav suhtumine inimese elu hindamisest kõrgeimaks ühiskondlikuks väärtuseks. Erinevalt esimesest punktist on siin tegemist väärtushinnanguga ja selles mõttes oleme tõsiselt “kaldu” inimese elu ja väärikuse tähtsustamise poole. Võib-olla peavad süüdistajad silmas, et me ületähtsustame inimese elu? See on diskussiooni koht. Kõigile, kes on oma etteheidetes pidanud silmas ülalosutatud kahte alust, esitan siinkohal väljakutse need ümber lükata.


Ent võib-olla on “tasakaalustamatuse” all peetud silmas seda, et portaal ei käsitle piisavalt küsimust, kuidas saavutada, et abordi järele ei tekiks üldse vajadust, või et millistel juhtudel on abort siiski õigustatud? Taas on kriitika vähemalt osaliselt põhjendatud. Portaalis on tõepoolest pühendatud suhteliselt vähe tähelepanu ennetusele ja „problemaatilistele” juhtumitele. Me oleme täiesti nõus, et need küsimused väärivad põhjalikumat käsitlemist. Ent kumbki neist puudustest ei tühista vähimalgi määral esitatud informatsiooni, mille keskmes on abort oma kõige levinumal moel, ehk meditsiiniline (legaalselt indutseeritud) abort. Ennetusest saame tõsiseltvõetavalt rääkida, kui me tegelikult mõistame, mis see on, mida me tahame ennetada ja kas mitmed väljapakutud ennetusmeetodid tegelikult mitte ei sisalda (vähemalt osaliselt) sama probleemi, mida justkui püütakse ennetada. Samuti muudab „tavalise” abordi olemuse mõistmine selgemaks nn. problemaatiliste olukordade käsitlemise. Loodame osutatud lüngad täita portaali edasise täiendamise käigus.


Veel on võimalik, et „tasakaalustamatuse” all peetakse silmas süüdistust esitatud seisukohtade religioosses iseloomus. Millised on religioossed seisukohad? Religioossed on seisukohad, mida ei põhjendata millegi muuga või mida ei saagi põhjendada millegi muuga kui religioosse autoriteediga – kas otsese ilmutuse, pühakirja või kirikliku autoriteediga. Millised on religioossed argumendid? Religioossed argumendid lähtuvad oma eeldustes religioossetest seisukohtadest. Religioosne on näiteks argument „Kuna Piiblis on öeldud, et ‚sina ei pea mitte tapma’, siis on tapmine lubamatu”. Sellised argumendid on aktsepteeritavad vaidlustes, kus osapooled jagavad usku Jumalasse ja ilmutusse. Kuna ei aborti pooldavad ega seda vastustavad inimesed sellist usku ei jaga, ei ole avalikus diskussioonis mingit mõtet religioosseid argumente kasutada. Seepärast oleme neid teadlikult vältinud. Ükski meie argumentidest ei põhine religioossetel eeldustel. Kutsun neid, kes väidavad vastupidist, üles osutama konkreetsetele argumentidele. Kui etteheide osutub põhjendatuks, kaalume antud argumendi tagasivõtmist või ümberformuleerimist.


Viimase süüdistusega on tihedalt seotud teise grupi moodustavad „süüdistused” Elukultuuri Instituudi ja/või portaali loonud isikute religioosses kuuluvuses. Eelmisest süüdistusest „religioosses kallutatuses” erineb antud süüdistus selle poolest, et ei vaevuta isegi formaalselt viitama portaali sisu „kallutatusele”, vaid eeldatakse, et selle sisuliseks diskrediteerimiseks piisab osutamisest tegijate religioossele taustale. Ent küsimus, kas meditsiinilise abordi näol on tegemist inimese tapmisega, ei sõltu vähimalgi määral sellest, kes seda räägib. See kas on tõsi või ei ole tõsi. Kui see pole tõsi, siis tuleb esitada vastavad tõendid. Kui sellel pole tähtsust, siis tuleb tunnistada, et Eesti riigis ei ole kellegi inimeseksolemisel tema elu üle otsustamise juures mingit tähtsust. Kui see aga on tõsi ja ka oluline, siis tuleb seda tunnistada ja vastavalt toimida.


Tegemist on väga laialt levinud võttega tähelepanu kõrvalejuhtimiseks diskuteeritavalt küsimuselt. Selle asemel, et osutada võimalikele vigadele faktides või argumentatsioonis, püütakse tõsta tähelepanu keskmesse informatsiooni esitaja. Igaks juhuks kordan üle, et Elukultuuri Instituut ei ole religioosne institutsioon vaid kodanike initsiatiivil põhineva mittetulundusühingu Miikaeli Ühendus osakond. Mis puutub portaali ettevalmistanud konkreetsete isikute konfessionaalsesse kuuluvusse, siis mõistan sahistajate uudishimu, ent jätan selle rahuldamise sahistajate endi hooleks. Kui ministeerium või Hasartmängumaksu Nõukogu lähtuks taotluste rahastamise otsustamisel taotluse esitajate usulisest kuuluvusest, oleks tegemist usulise diskrimineerimisega. Ning üleskutsetega lähtuda sellistest kriteeriumitest õhutatakse usulist diskrimineerimist.


Kolmandasse gruppi kuuluvad ühelt poolt süüdistused, nagu oleks Elukultuuri Instituut esitanud Hasartmängumaksu Nõukogule portaali loomiseks eksitava taotluse, teiselt poolt süüdistused väärinformatsiooni esitamises aborteeritud loodete piltide puhul ja osade kontratseptiivide abortiivse toime kirjeldamisel. Kuna piltide osas oli otseselt tegu süüdistusega valetamises, juhtisime tähelepanu süüdistuse alusetusele ning nõudsime selle tagasivõtmist ja vabandamist. Abortiivset toimet omavate kontratseptiivide osas pole seni osutatud ühelegi faktiveale.


Portaali vastavuse osas taotlusele tuleb arusaamatuste vältimiseks öelda, et tegemist ei olnud riigi tellimusega portaali loomiseks, vaid erainitsiatiiviga, millele palusime Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu toetust. Seega pole küsimus selles, kas Elukultuuri Instituut on ministeeriumi poolt seatud ülesannet õigesti mõistnud või mitte, vaid selles, kas toetuse saamiseks esitatud taotluses oli piisavalt selgelt kirjeldatud loodavat portaali ja selle loojate taotlusi. Kuna ees seisab selle küsimuse arutelu ministeeriumi esindajatega, siis praegu ma seda punkti ei kommenteeri.


Toomas Vooglaid