Vastuseks Delfi süüdistustele

Prindi


15.04.2008 - Eile, 14. aprillil 2008 avaldas Delfi vihase juhtkirja pealkirja all "Riik küsigu abordivastastelt raha tagasi", süüdistades Elukultuuri Instituuti Abort.ee-le viidates “äärmuslikkuses”, “ajupesuga piirnevuses”, “radikaalsuses”, ”usulises fanatismis”, “demagoogias”, “faktimoonutustes” ja “objektiivsusest kaugel olemises”.

Siin kohal on toodud täna Delfis avaldatud vastus neile süüdistustele.

Mõned sõnad Abort.ee-st

 
Eile avaldas Delfi juhtkirja pealkirjaga “Riik küsigu abordivastastelt raha tagasi”. Delfi hinnangul tuleks Sotsiaalministeeriumil portaali loomiseks eraldatud raha tagasi nõuda, kuna riigi vahendeid “ei tohi mingil juhul kasutada äärmuslikus, ajupesuga piirnevas ettevõtmises.”
 
Lisaks väljenditele “äärmuslik” ja “ajupesuga piirnev” kasutab Delfi portaali Abort.ee ja selle loonud Elukultuuri Instituudi iseloomustamiseks sõnu “radikaalne”, ”usuline fanatism”, “demagoogia”, “faktimoonutused” ja “objektiivsusest kaugel”.
 
Arvestades, et juhtkiri koosneb vaid viiest napist lõigust, on Abort.ee-le ja Elukultuuri Instituudile suudetud kaela riputada muljet avaldav hulk silte. Seejuures on ootuspärane, et kogu sildistamise juures ei ole toodud välja mitte ühtegi asjaolu, millest äärmuslikkus, ajupesuga piirnevus, radikaalsus, usuline fanatism, demagoogia, faktimoonutused ja objektiivsusest kaugel olemine nähtuksid.
 
Ainuke portaali Abort.ee sisule viitav kriitika sisaldub seisukohas “On ennekuulmatu, et riigi raha on kasutatud veebikülje loomiseks, mis mõistab hukka pillide ja spiraali kasutamise raseduse vältimiseks.” Kuid kas asjaolu, et see on Delfi jaoks ennekuulmatu, õigustab portaali ja Elukultuuri Instituudi eelkirjeldatud sildistamist? Portaalis on avalikkuse informeerimise eesmärgist lähtudes selgelt kirjutatud, et “mitmetel avaliku arvamuse kohaselt vaid kontratseptiivset ehk inimese eostumist takistavat toimet omavatel vahenditel on tegelikult ka omadus hävitada juba alguse saanud inimelu.”
 
Nii pillid kui spiraal omavad tõepoolest toimet kutsuda esile emaka limaskesta veresoonte kuivenemine ja seeläbi limaskesta õhenemine, mille tagajärjel muutub emaka keskkond embrüo pesastumise jaoks ebasoodsaks. Tagajärjeks on, et embrüo, mis areneb juba uue eraldiseisva inimorganismina, ei saa emakaseinale kinnituda ja hukkub, kandudes menstruatsiooni käigus naise kehast välja.
 
Antud faktid ei ole Elukultuuri Instituudi poolt välja mõeldud, samuti ei põhine need kuidagi ühelgi religioossel veendumusel. Neid fakte kinnitab ka nt Eesti Seksuaaltervise Liidu kodulehekülg.
 
Kui täisealine inimene tahab seejuures abortiivset toimet omavaid “rasestumisvastaseid” vahendeid kasutada, siis ei saa keegi teda keelata. Samuti ei saa keelata kellelgi nende kasutamist heaks mõtteks pidamast. Ometi ei tohiks keegi olla vastu informeerivale püüdlusele, et igaühel oleks tõele vastav arusaam sellest, mida ühe või teise vahendi kasutamine endast reaalselt kujutab.
 
Eelöeldu kontekstis tuleks aga püstitada põhimõttelisem küsimus, et mis see siis õieti on, mis paneb Delfit Abort.ee-ga silmitsi seistes tagajalgadele tõusma ja irratsionaalselt sildistamisega tegelema. Ehk on see asjaolu, et Abort.ee räägib abordi reaalsusest otse ja ausalt, mitte läbi tavaks saanud eufemismide (nagu “raseduse katkestamine”) ja poliitilise korrektsuse?
 
Lõpetuseks tahaks juhtida Delfi tähelepanu asjaolule, et meie vabas väljasureva rahvaga riigis kasutatakse iga aasta miljoneid maksumaksja kroone sündimata inimeste abordi läbi tapmiseks. Jah, Haigekassa tasub iga sündimata inimese tapmise protseduuri maksumusest meie kõigi raha kasutades 70% ehk 1578 krooni.

Ehk selle taustal ei ole liiast kasutada kakssada tuhat krooni abordi reaalsuse selgitamiseks ning sündimata inimeste kõige elementaarsema õiguse -- õiguse elule -- kaitsmiseks. Seda enam, et õiguskantsler Allar Jõks kirjutas juba 2002. aastal oma ametlikus arvamuses, et riigil lasub põhiseadusest tulenev kohustus mitte üksi hoiduda sekkumast sündimata inimeste õigusesse elule, vaid ka seda aktiivselt kaitsta.
 
Portaali Abort.ee rajajate nimel, Varro Vooglaid