Modaalne skeptitsism

Prindi


14.04.08 - Tänud Martin Vällikule portaali Abort.ee sõnumi levitamise eest. Hr. Vällik on leidnud portaalist mitmeid olulisi lõike, mida ta on pidanud laiema tutvustamise vääriliseks neid Skeptilise Eesti kodulehel tsiteerides. Siiski esineb tema kirjutistes ka mõningaid puudusi :). Loodan, et saan nendele puudustele tähelepanu juhtimisega aidata kaasa Skeptilise Eesti kriitikameele parandamisele.


Oma esimeses kommentaaris äsjaavatud portaalile Abort.ee "Religioosne abordivastasus laiendab valetamisega haaret" keskendub hr. Vällik pärast tema arvates eriliselt esiletoomist väärivate lõikude tsiteerimist aborteeritud loodete piltide autentsuse arvustamisele. Ta kirjutab: "Pildid, mida abordivastased esitavad kui 10. või mis iganes rasedusnädalal aborteeritud loote piltidena, alustavad valetamist juba väitest, et see või teine pildil olev loode on just nii vana." Kahjuks on hr. Vällikul jäänud märkamata portaali tegijate teavitus, et portaalis esitatud lootelised vanused on arvestatud viljastumisest, lähtudes seega loodete vanuse embrüoloogilisest, mitte rasedusnädalaid arvestavast günekoloogilisest määratlusest. Me ei esita "10. või mis iganes rasedusnädalal" vaid "10 või mis iganes nädala vanuste" aborteeritud loodete pilte. Nagu hr. Vällik osutab, erineb embrüoloogiline dateering günekoloogilisest. Seejuures väljendab embrüoloogiline dateering loote tegelikku vanust viljastumisest, günekoloogiline aga raseduse arvestuslikku (mitte tegelikku) kestust viimase menstruaalstsükli esimesest päevast. Öeldes, et "hinnates osasid pilte teiste objektide (inimese käsi, pliiats) taustal, võib neil piltidel esitatud looted hinnata paar nädalat väidetust vanemaks", jätab hr. Vällik täpsustamata, millise dateeringu alusel seda võiks teha. Kui seda teha günekoloogilise dateeringu alusel, siis saaksime küll suurema nädalate arvu, aga see ei iseloomustaks mitte loote vanust, vaid raseduse arvestuslikku kestust. Ent viimase esitamine loote tegeliku vanuse pähe oleks eksitav.


Viimatitsiteeritud lõigus juhatab hr. Vällik sisse oma edasises käsitluses võtmemõisteks kujuneva modaalsuse "võib". Järgnevalt leiab see modaalsus ohtrat rakendust: "Enamaltjaolt paistavad pildid kujutavat...", "... võib ka iseeneslikul abordil purustusi esineda", "... ei jää kuuldavasti just kuigi palju pildistamisväärset alles", "... võib sisaldada inimverega levivaid patogeene...", "Surnud loote keha võib olla moondunud...", "... pildid võivad olla just sellistes olukordades tehtud" ning "Suuremate surnud loodete pildid... on suure tõenäosusega meditsiinilistel põhjustel eemaldatud looted". Sellisest võimalikkusest tuleneb end skeptikuks pidava arutleja arvates järeldus "Seega valetatakse nende piltidega mitmel rindel...". Martin Vällikut tuleb tunnustada modaalloogika täiendamise püüde eest, isegi kui on kaheldav, kas tema täiendus leiab loogikute poolt tunnustust ja jääb verstapostina tähistama pööret loogika ajaloos. Uuendus seisneb kokkuvõtlikult järgnevas arutlusskeemis: "Väite X puhul võib olla tegemist valega, järelikult on tegemist valega." Selline arutlusskeem on võimas relv "skeptilise" maailmavaate teenistuses, ent võib anda ka tagasilööke.


Usaldamata hr. Välliku modaalloogilisi uuendusi omalt poolt rakendada, väidan lihtsalt, et hr. Välliku poolt portaali Abort.ee tegijate vastu esitatud süüdistus valetamises on alusetu ja seega laim. Piltide autentsus on meie partneroranisatsiooni The Center for Bioethical Reform poolt rangelt kontrollitud ja dokumenteeritud. Fotod on saadud seaduslikul teel ja kujutavad erinevatel meetoditel aborteeritud embrüoid ja looteid piltide juures osutatud tegelikus vanuses. On tõsi, et pildid tekitavad tugevaid emotsioone, kuna neil on esitatud vägivaldselt surnud tillukeste inimeste jäänuseid.


Ent seejuures on veel teinegi aspekt. Tõstatades küsimuse piltide autentsusest juhib hr. Vällik tähelepanu kõrvale portaali peamiselt sõnumilt: meditsiinilise abordi teel tapetakse inimene. Pildiline materjal aitab seda sõnumit jõuliselt teadvustada, ent tehisliku abordi inimvaenulik iseloom ei sõltu nendest piltidest. Ei ole tähtis mitmeks tükiks inimene abordi teel rebitakse, mis meetodil aborti tehakse, või millises täpses vanuses see toimub -- ükski neist aspektidest ei muuda esilekutsutud abordi olemust.


Ka oma järgmises kirjutises "abort.ee peab aru andma", milles hr. Vällik juhib peamiselt tähelepanu EPL artiklile, jätkab ta oma uuendusliku "skeptilise" meetodi rakendamist. Osundanud Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja sõnadele "Leiame, et abort.ee puhul on tegemist pigem abordivastase portaaliga", tõttab ta meelde tuletama vana rahvatarkust "Valel on lühikesed jalad." Iseenesest väärtuslik meeldetuletus, ent antud kontekstis on see samaväärne EKI järjekordse süüdistamisega valetamises. Ühtlasi puudub hr. Vällikul järjekordselt alus selliseks süüdistuseks. Esitasime sotsiaalministeeriumile projekti aruande ja ootame nende seisukohavõttu ja märkusi. Ministeerium kui taotluse heakskiitja on ka ainus, kes saaks EKI-t tõsiseltvõetavalt süüdistada eksitavas taotluses.


Laimamine jätkub järgmises kirjatükis juba pealkirjas: "hämavad ja valetavad, ehk nende jumal karistab neid". Juba osutatud puudustele lisaks paistavad siin välja lüngad hr. Välliku välitöös informatsiooni kogumisel Vanalinna Hariduskolleegiumi, Miikaeli Ühenduse, Püha Miikaeli Kolleegiumi, Elukultuuri Instituudi ja Katoliku kiriku võimalike seoste kohta. Aga spekulatsioonid on skeptiku leib... Soovin jõudu edaspidiseks uurimistööks ja soovitan kasutada kriitilisi meetodeid kogutud info adekvaatsuse hindamisel. Seejuures soovitan eristada isikute konfessionaalset kuuluvust institutsioonide vastastikustest seostest.


Vahelduseks jätkab hr. Vällik kirjutises "Katoliku kirik Eestis: abort.ee on kiriklik asutus" avalikkuse informeerimist Abort.ee-st. (Täname siinkohal hr. Vällikut eksituse avastamise ja õiendamise eest seoses Abort.ee loetlemisega Katoliku kiriku institutsioonide seas.) Hr. Vällik tsiteerib EKI vastust EPL ajakirjaniku küsimustele, mille eest talle samuti siiras tänu. Lisaks toob ta ära mitmeid meelepäraseid lõike õiguskantsleri tekstist, millele EKI oma vastuses viitas. Ühelt poolt on nimetatud dokumendi laiem tutvustamine kahtlemata tänuväärne, teiselt poolt jääb mulje, nagu oleks hr. Vällik neid tsitaate esitades justkui soovinud "tühistada" või mingis mõttes "tasakaalustada" EKI vastuses tsiteeritud lõiku, milles õiguskantsler tõdeb, et "... raseduse katkestamine [on] põhimõtteliselt keelatud -- raseduse katkestamine on vastuolus põhiseaduses sätestatud õigusega elule ja kaitsele kehavigastuste tekitamise eest." Nagu me oma vastuses märkisime, ei jõustata seda keeldu karistusähvardusega, vaid nõustamissüsteemiga. Olgu siinkohal toodud ka vastav tsitaat: "Seadusandja ei ole kohustatud kaitsma sündimata elu tingimata kriminaalõiguslike vahenditega, kuna mitte igal pool, kus on olemas põhiseaduslikud väärtusotsustused, ei ole riik kohustatud rakendama nende tagamiseks karistussanktsioone. Seadusandja võib loobuda lapse ja ema huvide konflikti korral raseduse algfaasis karistusähvarduse kehtestamisest ja asetada kaitse raskuspunkti raseda naise nõustamisele, et veenda teda last sünnitama" (rõhutus lisatud). Väitsime, et nõustamissüsteem ei saa seega kuidagi olla "neutraalne" lapse elu suhtes. Küsimus: kas hr. Vällik väidab, et õiguskantsler sellist seisukohta ei avaldanud, või et tema seisukoht on kontekstist välja võetud ja selle tegelik tähendus erineb sellest, mida antud tsitaat näib ütlevat, või jätab see tsitaat võimaluse tõlgendada seda lapse elu suhtes "neutraalse" nõustamise nõudena?


Veelkord tänades Abort.ee sõnumi levitamisele kaasaaitamise eest, ent ühtlasi lootes, et kõrvaldate oma kodulehelt osutatud puudused,


Toomas Vooglaid



PS. Kasutan ühtlasi võimalust, et kutsuda portaaliga tutvujaid üles osutama avastatud konkreetsetele faktivigadele ja/või vigastele arutluskäikudele. Kontrollime pretensioone ja kui need on põhjendatud, viime sisse vastavad parandused.