Abordistatistika

Prindi


Eestis


Eesti abordistatistika põhines 1993. aastani meditsiinasutuste aastaaruannetel ja saadi Eesti Meditsiinistatistika Büroolt. Et tegemist on agregeeritud andmetega, on kättesaadavad vaid üldandmed. Alates 1994. aastast pärinevad andmed Sotsiaalministeeriumi raseduskatkestusandmekogust. Raseduskatkestusandmekogus kogutakse andmeid kõikide Eesti tervishoiuasutustes tehtud abortide kohta. Andmete kogumise alusdokumendiks on raseduse katkestamise meditsiiniline kaart ehk abordikaart. Abordikaardil on naise isikuandmed, varasemate raseduste ja sünnituste andmed, samuti aborti kirjeldavad meditsiini­andmed. Abordikaardi peavad täitma kõik, kes rasedusi katkestavad või katkenud rasedusega naistele arstiabi annavad (statsionaar, naistenõuandla, eraarstid), ja seda tuleb teha kõigi abordiliikide kohta. (Allikas: Statistikaamet)



Üldised statistilised andmed sündide ja abortide kohta


Sündide ja abortide dünaamika

Diagramm 1. Sündide ja abortide dünaamika Eestis aastatel 1970-2006 (andmed: SA)


Registreeritud abortide absoluutarv on Eestis alates seitsmekümnendate aastate algusest kahanenud peaaegu neli korda. 1980. aastate lõpus toimunud kiire abortide arvu langus ja samaaegne sündimuse tõus olid tõenäoliselt vähemalt osaliselt seotud oodatavate poliitiliste muutustega. Iseseisvumisele järgnes aga sündimuse kiire langus ning mõningase viivitusega jätkus ka abortide arvu langus. Pärast 1990. aastate teisel poolel kujunenud madalseisu on sündide arv hakanud uuel sajandil tõusma. Abortide arv kahaneb jätkuvalt, ent aeglasemas tempos kui 1990.-te keskel ja lõpus. 2000. aastal võrdsustus sündide arv meditsiiniliste abortide arvuga ja 2002. aastast alates on sünde olnud rohkem kui registreeritud aborte kokku (sh. ka spontaansed ja muud).


Abortide suhtarvud

Diagramm 2. Abortide arv 1000 15-49 aastase naise kohta ja 100 elussünni kohta aastas 1970-2006 (andmed: SA)


Abortide arv 100 elussünni kohta tõusis oluliselt 1990-ndate alguses, ent osaliselt oli see tõus tingitud sündimuse järsust vähenemisest. Ei ole päris selge, kui suures osas oli abortiivsuse tõus samal ajal seotud metoodika muutumisega abortide arvestamisel, st. kas nõukogudeaegne abordiandmestik peegeldab abortide koguarvu või ainult meditsiiniliste abortide arvu. Veelkord tõusis abortide osakaal sündide suhtes 1997.-1998. aastal ja on pärast seda püsivalt langenud.üles


Viljakas eas naiste osakaalu muutus rahvastikus


Viljakas eas naiste osakaal

Diagramm 3. Viljakas eas naiste ja aktiivseimas sünnituseas naiste osakaal kogurahvastikus aastatel 1970-2006 (andmed: SA)


Nii sündide kui abortide arvukuse kahanemine on osalt seletatav viljakas eas naiste osakaalu muutumisega rahvastikus. 1990. aastate alguses jõudis viljakas eas (15-49) naiste osakaal rahvastikus miinimumi. Veidi hiljem saavutas miinimumi aktiivseimas sünnituseas (20-34) naiste vanusegrupp. Tegemist on osaliselt sõja tõttu tekkinud demograafilise “auguga”, mis kandub põlvkondade kaupa edasi. Sõja ajal sündimata jäänud naised ei sünnitanud 1960. aastate lõpus neid naisi, kes oleksid 1990-ndatel jõudnud oma viljakasse ikka.üles


Sünnitajate ja aborteerijate osakaalu muutumine


Aborteerijate ja sünnitajate osakaal naiste seas

Diagramm 4. Aasta jooksul aborteerinute ja sünnitanute osakaal kõigi naiste seas aastatel 1994-2006 (andmed: SA)


Antud aastal aborti teinud naiste osakaal kõigi naiste seas kahaneb pidevalt ja on langenud 2006. aastaks 1,3 %-ni naiste koguarvust. Samal ajal on hakanud kasvama sünnitavate naiste osakaal – 2006. aastal sünnitas 2,1% kõigist naistest. Madalseis oli 1998. aastal, kui sünnitajate osakaal kõigi naiste seas oli 1,6%. Madalseis on seletatav aktiivseimas sünnituseas naiste arvu miinimumiga rahvastiku seas sel ajal (vt eelmine diagramm).


Aborteerijate osakaal vanusegrupis

Diagramm 5. Antud aastal meditsiinilise abordi teinud naiste osakaal oma vanusegrupis aastatel 1994-2006 (andmed: SA)


Ka kõigi vanusegruppide siseselt langeb meditsiiniliste abortide osakaal. Aborteerijate osakaal on kõige suurem 20-24 aastaste vanusegrupis, ainult veidi väiksem on nende osakaal kahes järgmises vanusegrupis ning enam-vähem ühesuur on aborteerijate osakaal 35-39 aastaste ja 15-19 aastaste vanusegrupis, ehkki viimastel aastatel on 15-19 aastaste osakaal oma grupis jätkuvalt langenud samal ajal kui 35-39 aastaste seas on aborteerijate osakaal püsinud stabiilsena 3,1%.


Sünnitajate osakaal vanusegrupis

Diagramm 6. Antud aastal sünnitanud naiste osakaal oma vanusegrupis aastatel 1994-2006 (andmed: SA)


Sünnitajate seas samal ajal tendentsid lahknevad. 15-24 aastaste sünnitavate naiste osakaal oma vanusegrupis langeb, samas kui 25-39 aastaste naiste seas sünnitajate osakaal tõuseb. Nende tendentsidega on seotud sünnitajate keskmise vanuse tõus: kui 1994 oli see 25,4 aastat, siis 2006. aastal 28,4. St. sünnitajate vanus on kasvanud keskmiselt veerandi aasta võrra aastas.üles


Naiste osakaal aborteerijate seas vastavalt eelnevalt sünnitatud laste arvule


Abortide osakaal eelnevate elussündide järgi

Diagramm 7. Abortide osakaal antud aastal aborteerinute seas vastavalt ema eelnenud elussünnituse arvule (andmed: SA)


Antud aastal aborti teinud naiste seas suureneb nende osakaal, kes pole eelnevalt sünnitanud. Seda eelkõige nende arvel, kes on eelnevalt sünnitanud kaks last. Seega kasvab aborditegijate seas lastetute naiste ja kahaneb kahelapseliste naiste osakaal. Ühelapseliste ning kolme- ja enamalapseliste osakaal on enam-vähem stabiilne.


Abortide osakaal eelnevate elussündide järgi (eestlased)

Diagramm 8. Antud aastal med. aborti teinud eesti naiste osakaal kõigi aborti teinud eesti naiste seas vastavalt tema poolt eelnevalt sünnitatud laste arvule (andmed: SA)


Vaadelduna eelnevate sünnituste taustal erineb eestlaste abordikäitumine märkimisväärselt mitte-eestlaste omast. Eestlaste seas kasvab lastetute aborditegijate osakaal kiiremini ja moodustab 2003. aastast alates kõige suurema osa aborditegijate hulgast. Kõige kiiremini on kahanenud pärast teist sünnitust tehtavate abortide osakaal, aga veidi on langenud ka pärast kolmandat sünnitust tehtavate abortide osa.


Abortide osakaal eelnevate elussündide järgi (mitte-eestlased)

Diagramm 9. Antud aastal med. aborti teinud mitte-eesti naiste osakaal kõigi aborti teinud mitte-eestlaste seas vastavalt tema poolt eelnevalt sünnitatud laste arvule (andmed: SA)


Mitte-eestlaste seas seevastu on pärast esimest sünnitust tehtavate abortide osakaal endiselt ülekaalukalt kõige suurem. Ehkki tendentsid lastetute ja pärast teist sünnitust aborti tegevate naiste osakaalu muutuses on samad, mis rahvastikus üldiselt, on need vähem väljendunud ning lastetute aborditegijate osakaal on tunduvalt väiksem kui eestlaste seas.üles


Antud vanusegruppi kuuluvate naiste osakaal aasta jooksul aborti teinud naiste seas


Abortide osakaal vanusegruppide kaupa

Diagramm 10. Antud aastal med. aborti teinud naiste osakaal vanusegruppide kaupa aastatel 1994-2006 (andmed: SA)


Erinevate vanusegruppide osakaal aborditegijate seas on suhteliselt stabiilne. Kõige rohkem tehakse aborte 20-ndate eluaastate alguses (veerand aborditegijatest). Veidi väheneb aborditegijate seas 20-ndate teisel poolel ja 30-ndate alguses tehtavate abortide osakaal (vastavalt ~22% ja 18-19%). Alla 20-aastaste ja 35-39 aastaste osakaal on enamvähem sama (kumbki 12-14%). Mõnevõrra langeb kahekümnendates aastates naiste osakaal ja samas tõuseb alla kahekümneste ja kolmekümnendates aastates naiste osakaal.


Abortide osakaal vanusegruppide kaupa (eestlased)

Diagramm 11. Antud aastal med. aborti teinud naiste osakaal vanusegruppide kaupa eestlaste seas aastatel 1994-2006 (andmed: SA)


Eelnimetatud tendents on selgemini väljendunud eestlaste seas. Eriti selgelt ilmneb alla kahekümne- ja üle kolmekümne viie aastaste naiste osakaalu tõus: kummalgi juhul 12%-lt 1994. aastal 16%-ni 2006. aastal. 2000.-ndate esimestel aastatel kasvas mõnevõrra 30-34 aasta vanuste naiste osakaal, ent nüüdseks on see langenud endisele tasemele.


Abortide osakaal vanusegruppide kaupa (mitte-eestlased)

Diagramm 12. Antud aastal med. aborti teinud naiste osakaal vanusegruppide kaupa mitte-eestlaste seas aastatel 1994-2006 (andmed: SA)


Mitte-eestlaste seas sellist tendentsi selgelt ei ilmne. Ühegi vanusegrupi osakaalu muutus ei näita pikaajalist selgelt väljendunud tendentsi ühes või teises suunas.üles


Aborti teinud naiste jaotumine haridustaseme, tegevusala ja perekonnaseisu järgi


Abortide osakaal haridustaseme järgi

Diagramm 13. Antud aastal aborti teinud naiste osakaal kõigi aborteerinute seas haridustaseme järgi aastatel 1996-2006 (andmed: TAI)


Aborditegijate seas kasvab oluliseltlt põhiharidusega nasite osatähtsus (10 aasta jooksul 10%) ning langeb kesk- ja keskeriharidusega naiste osatähtsus. Tervikuna on aborteerijate seas siiski kõige suurem osakaal just viimastel (kokku 65% aastal 2006).


Abortide osakaal tegevusala järgi

Diagramm 14. Antud aastal aborti teinud naiste osakaal kõigi aborteerinute seas tegevusala järgi aastatel 1996-2006 (andmed: TAI)


Veidi üle poole aborti tegevatest naistest töötavad, umbes veerand on kodused, ~15% õppurid ja ~5% töötud.


Abortide osakaal perekonnaseisu järgi

Diagramm 15. Antud aastal aborti teinud naiste osakaal kõigi aborteerinute seas perekonnaseisu järgi aastatel 1996-2006 (andmed: TAI)


Perekonnaseisu järgi teevad kõige rohkem aborte vallalised naised (38% aastal 2006). Nende osakaal sai domineerivaks pärast 2001. aastat. Enne seda tegid ülekaalukalt kõige enam aborte registreeritud abielus naised. Nende osakaal on langenud 50%-lt 1996. aastal 27%-le 2005. aastal. Abielunaiste osakaalu langus aborditegijate seas on mõistetav abielude arvukuse jätkuva languse taustal. Järjekindlalt kasvab aborditegijate seas vabaabielunaiste osakaal – see on tõusnud 20%-lt 1996. aastal 30%-le 2006. aastal ja ületab praeguseks aborti teinud abielunaiste arvu.üles


Kontratseptiivide kasutamine aborteerijate seas vahetult enne rasedust


Kontratseptiivide kasutamine enne rasedust vanusegruppide järgi

Diagramm 16. Kontratseptiivide kasutamine aborteerijate seas vahetult enne registreeritud rasedust vanusegruppide järgi, 2004-2006 keskmine (andmed: TAI)


Suhteliselt suur osa aborti tegevate naiste seast on kasutanud vahetult rasedusele eelnenud perioodil rasestumisvastaseid vahendeid. Kõige rohkem kasutavad aborditegijate seas rasestumisvastaseid vahendeid aktiivseimas viljakas eas (20-34) paarid.


Kontratseptiivide kasutamise osakaal vanusegrupi siseselt vahetult enne rasedust

Diagramm 17. Kontratseptiivide kasutamise protsent aborteerijate seas vanusegrupi siseselt vahetult enne registreeritud rasedust, 2004-2006 keskmine (andmed: TAI)


Vanusegrupi siseselt kasutavad aborditegijate seas rasestumisvastaseid vahendeid kõige enam kolmekümnendates aastased naised (35% selles vanusegrupis aborti teinud naistest). Ent kõigi aborditegijate seas on vahetult rasestumisele eelnenud perioodil rasestumisvastaseid vahendeid kasutanute protsent suhteliselt stabiilselt kõrge (28%-35%). Seega osutub abort ligi kolmandikul juhtudest pereplaneerimise vahendiks nö. “tagavaravõimalusena” altvedanud kontratseptsioonile.üles


Abortide jaotumine liigi ja meetodi järgi


Abortide protsent liigi järgi

Diagramm 18. Abortide protsent liigi järgi aastatel 1996-2006 (andmed: TAI)


80% abortidest on legaalselt indutseeritud ehk meditsiinilised abordid. Nende seas on omakorda absoluutses enamuses (~98%) legaalsed, st. naise soovil tehtavad abordid. Ülejäänud (veidi üle 2%) on terapeutilised, st. tehtud seaduses sätestatud näidustustel. Kriminaalsed abordid moodustavad kõigist abortidest 0,01-0,02% (sel sajandil kuni 2 aborti aastas). Spontaansete, st. iseeneslike abortide osakaal on alla 10% ja langeb (2001. aastal 10%, 2006. aastal 7,2%). Samas kasvab “muude” abortide osakaal (2001. aastal 7,1%, 2006. aastal 12,1%). Kahjuks ei ole Tervise Arengu Instituudi leheküljel, kus andmed on esitatud, selgitust selle kohta, millised on “muud” abordid.


Abortide protsent meetodi järgi

Diagramm 19. Abortide protsent meetodi järgi aastatel 1996-2006 (andmed: TAI)


Meetodi järgi on kõige suurem (üle 60%) vaakumaspiratsiooni meetodil toimunud abortide osakaal. Arvukuselt järgnevad küretaažimeetodil tehtud abordid, mille osakaal tõusis kümnendi esimestel aastatel 36%-ni ent on 2006ndaks aastaks langenud 4,2%-le. Osakaalu langus toimus osaliselt vaakumaspiratsiooni (62%-lt 67%-le), rohkem aga medikamentoosse induktsiooni osakaalu tõusu (1%-lt 7,6%-le) arvel. 2005. aastal kajastuvad statistikas esmakordselt ka antiprogesterooni manustamise teel toimunud abordid (3,1%) ja nende osakaal on kiiresti kasvanud (20% 2006). Kuna valdava osa abortidest moodustavad legaalselt indutseeritud abordid, siis kajastuvad nende osas samad tendentsid.üles