Korduma kippuvad küsimused

Kas abort on mõrv?

Kas abort on mõrv, sõltub sellest, mida mõrvaks pidada. Tavaliselt räägitakse mõrvast tähenduses, millel on kolm komponenti:

• ojektiivne komponent: süütu inimese tapmine;
• subjektiivne komponent: intentsioon (kavatsus) tappa süütu inimene;
• juriidiline komponent: õigusvastasus.

Kuivõrd iga inimese elu algab viljastumise hetkel, on esilekutsutud abort – sedavõrd, kuivõrd see sisaldab alanud elu lõpetamist – alati süütu inimese tapmine.

Kuid mitte alati ei kätke esilekutsutud abort intentsiooni tappa süütu inimene. Esiteks ei ole paljud inimesed aborti tehes teadlikud, et sellega põhjustatakse süütu inimese surm. (See kehtib ennekõike aborti tegevate naiste suhtes, kuna tuleb eeldada, et iga kompetentne naistearst teab, et aborti esilekutsudes tapab ta süütu inimese.) Teiseks esineb juhtumeid, kus abort on ainuke võimalus ema elu päästmiseks. Sellisel juhul on beebi surm ema elu päästmise kahetsusväärne tagajärg, mitte soovitud tulemus.

Rääkides kolmandast komponendist, peab tõdema, et tänasel päeval on raseduse katkestamine vähemalt teatud tingimustel seadusega lubatud ja seega ei ole seaduse alusel sooritatud raseduse katkestamine kehtiva õigusega vastuolus.

Abort.ee-s ei ole me kordagi rääkinud abordist kui mõrvast. (Sõna "mõrv" esineb paaril korral aborti teinud naiste lugudes ja mõnes tsitaadis.) Seda põhjusel, et aborte võidakse toime panna väga erinevates olukordades, väga erineva teadmise pinnalt ning väga erineva intentsiooniga, mis ei võimalda üldistusi teha. Küll aga on esilekutsutud abordist räägitud läbivalt kui süütu inimese tapmisest.

Kas Abort.ee kujutab religioosset propagandat?

Mis on religioosne propaganda? See on religioossete seisukohtade eesmärgipärane levitamine. Millised on religioossed seisukohad? Religioossed on seisukohad, mida ei põhjendata millegi muuga või mida ei saagi põhjendada millegi muuga kui religioosse autoriteediga – kas otsese ilmutuse, pühakirja või kirikliku autoriteediga.

Religioosses propagandas võidakse kasutada ka religioosset argumentatsiooni. Religioossed argumendid lähtuvad oma eeldustes religioossetest seisukohtadest. Religioosne on näiteks argument „Kuna Piiblis on öeldud, et ‚sina ei pea mitte tapma’, siis on tapmine lubamatu”. Sellised argumendid on aktsepteeritavad vaidlustes, kus osapooled jagavad usku Jumalasse ja ilmutusse. Kuna ei aborti pooldavad ega seda vastustavad inimesed sellist usku ei jaga, ei ole avalikus diskussioonis mingit mõtet religioosseid argumente kasutada. Seepärast on portaalis Abort.ee teadlikult seesuguseid argumente välditud. Nii ei põhine ükski portaalis toodud argumentidest religioossetel eeldustel.

Teiselt poolt püütakse religioosses propagandas näidata, et religioossed seisukohad, ehkki ei pruugi tuleneda ainult mõistuslikust analüüsist, ei ole sellega vastuolus. Portaalis Abort.ee ei levitata ühtegi seisukohta, mis oleks põhjendatav vaid religioosse autoriteediga. Meie käsitlus tugineb kaasaegsetele teadmistele inimese bioloogiast ja abordi protseduuridest ning ratsionaalsele analüüsile. Seetõttu on väide, et Abort.ee kujutab religioosset propagandat, täiesti alusetu.

Aga kuidas saab Abort.ee-s esitatud informatsiooni tõsiselt võtta, kui on teada, et portaali välja töötanud Elukultuuri Instituut lähtub oma tegevuses kristlikust väärtussüsteemist?

Portaalis esitatud faktide ja arutluste ümberlükkamiseks ei piisa osutamisest tegijate religioossele taustale. Küsimus, kas esilekutsutud abordi näol on tegemist inimese tapmisega, ei sõltu vähimalgi määral sellest, kes seda räägib. See kas on tõsi või ei ole tõsi. Kui see pole tõsi, siis tuleb esitada vastavad tõendid. Kui sellel pole tähtsust, siis tuleb tunnistada, et Eesti riigis ei ole kellegi inimeseksolemisel tema elu üle otsustamise juures mingit tähtsust. Kui see aga on tõsi ja ka oluline, siis tuleb seda tunnistada ja vastavalt toimida.

Tegemist on väga laialt levinud võttega tähelepanu kõrvalejuhtimiseks diskuteeritavalt küsimuselt. Selle asemel, et osutada võimalikele vigadele faktides või argumentatsioonis, püütakse tõsta tähelepanu keskmesse informatsiooni esitaja. Igaks juhuks kordame, et Elukultuuri Instituut ei ole religioosne institutsioon, vaid kodanike initsiatiivil põhineva mittetulundusühingu Miikaeli Ühendus osakond.

Kas Abort.ee vastab Hasartmängumaksu Nõukogule esitatud rahastamistaotluses kirjeldatule?

Arusaamatuste vältimiseks tuleb kõigepealt öelda, et tegemist ei olnud riigi tellimusega portaali loomiseks, vaid kodanikuinitsiatiiviga, millele taotleti Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu toetust. Seega pole küsimus selles, kas Elukultuuri Instituut on ministeeriumi poolt seatud ülesannet õigesti mõistnud või mitte, vaid selles, kas toetuse saamiseks esitatud taotluses oli piisavalt selgelt kirjeldatud loodavat portaali ja selle loojate taotlusi ning kas tulemus vastab sellele kirjeldusele.

Kuigi mõningad meediaväljaanded on teinud pingutusi kujundamaks avalikkuses arvamust, et Abort.ee ei vasta rahastamistaotlusele, tõdeti kohtumisel Sotsiaalministeeriumi esindajatega, et põhimõtteliselt vastab portaal taotlusele ning et parandusi ja täiendusi on tarvis teha vaid detailide osas. Tänaseks on vastavad muudatused ja täiendused ka portaali sisse viidud.

Miks on Abort.ee-s sisalduv käsitlus kallutatud ja neutraalsusest kaugel?

Ei ole üheselt selge, mida peetakse silmas kallutatusest või mitteneutraalsusest rääkides. Kui silmas on peetud “mitteneutraalsust” lapse elu suhtes, siis vastab “kriitika” tõele – portaal on lapse elu suhtes taotluslikult ja ühemõtteliselt pooldav, mitte neutraalne. Meie pooldav suhtumine tuleneb esiteks teadmisest, et alates eostumisest on tegemist konkreetse elava inimesega. Igasugune tahtlik tegevus selle inimese elu lõpetamiseks on tapmine, sõltumata kasutatavast eufemistlikust terminoloogiast või sellest, kas selline tegu on antud seadusruumis karistatav või mitte. Teiseks tuleneb meie pooldav suhtumine inimese elu hindamisest kõrgeimaks ühiskondlikuks väärtuseks. Erinevalt esimesest punktist on siin tegemist väärtushinnanguga ja selles mõttes on portaal tõsiselt “kaldu” inimese elu ja väärikuse tähtsustamise poole. Võib-olla peetakse silmas, et portaalis on inimese elu ületähtsustatud? Elukultuuri Instituudil oleks hea meel sel teemal huvilistega diskussiooni astuda.

Kas ei ole vastutustundetu rasestumisvastaseid vahendeid kritiseerida?

Mis puutub abortiivse toimega medikamentidesse ja vahenditesse, siis Abort.ee-s ei ole antud neile hinnangut, vaid on toodud välja faktid selle kohta, millisel põhimõttel üks või teine vahend toimib. See, et mitmetel avaliku arvamuse kohaselt vaid kontratseptiivset (ehk rasestumisvastast) toimet omavatel vahenditel on ka abortiivne toime, ei ole Elukultuuri Instituudi arvamus ega hinnang, vaid fakt. Sellistele vahenditele hinnangu andmine on jäetud lugeja hooleks. Pigem nähtub kellegi vastutustundetus asjaolust, et siiani ei ole Eesti ühiskonnas tehtud pea mingit selgitustööd selle kohta, et paljudel vaid kontratseptiivideks peetavatel vahenditel on tõepoolest ka teisene toime põhjustada embrüo ehk varajases arengustaadiumis inimese hukkumine.

Mõnikord osutatakse selle küsimuse juures ka sugulisel teel levivate haiguste (eriti HI-viiruse) leviku piiramise tungivale vajadusele. Ent ükski portaalis käsitletud abortiivset toimet omavatest vahenditest ei takista mingilgi moel nende haiguste levikut. Inimesed, kes arvavad, et hormonaalsete kontratseptiivide kasutamine kaitseb neid sugulisel teel levivatesse haigustesse nakatumise eest, peaksid kiiresti kaasajastama oma vastavaid teadmisi.

Kas teile ei tundu, et riigil ei ole kohane Abort.ee sugust portaali rahaliselt toetada?

Ei tundu. Seni ei ole keegi toonud välja ühtegi argumenti, miks peaks portaali väljatöötamise rahastamist Hasartmängumaksu Nõukogu poolt kohatuks pidama. Seda küsimust püstitades tuleks endale aru anda, et riigil on põhiseadusest tulenev kohustus mitte üksi hoiduda sekkumast sündimata inimeste õigusesse elule, vaid ka seda õigust aktiivselt kaitsta. Rahastades Abort.ee väljatöötamist on riik teinud ühe pisikese sammu sündimata inimeste kõige elementaarsema õiguse kaitseks.

Kas Abort.ee-s kasutatud aborteeritud beebide fotod on autentsed?

Lisaks fotode originaalnegatiividele on CBR-i valduses mitmed ekspert-tunnistused, mis tõestavad fotode autentsust. Nt on olemas fotograafi tunnistus fotode autentsuse kohta. Samuti võib tuua välja tunnistuse, mille autoriks on Anthony P. Levatino, M.D., J.D. Arsti ja advokaadina on Dr Levatino kinnitanud järgmist:

„Mina, allakirjutanu, olles oma varasema karjääri vältel teostanud 1200 esilekutsutud esimese ja teise rasedustrimestri aborti, olen uurinud The Center for Bio-Ethical Reform'i poolt avalikes projektides kasutatavaid fotosid, mis kujutavad aborteeritud inimembrüoid ja -looteid (www.abortionNO.org). Minu professionaalne arvamus on, et fotod kujutavad aborteeritud inimembrüoid ja -looteid ning et kujutatud aborteeritud inimembrüote ja -loodete kohta antud vanused, arvestatuna nädalates alates viljastumise hetkest, on täpsed.“

Fotode autentsuse kohta vaata täiendavat infot CBR-i leheküljelt.

Kas õigus abordile ei ole siis inimõigus?

Ei eesti konstitutsiooniõiguse ega rahvusvahelise õiguse tasandil sellist nähtust nagu õigus abordile ei eksisteeri. Iseenesest on see üksnes tervemõistuslik, kuna õigus teiste (sündimata või sündinud) inimeste tapmisele muudaks kogu inimõiguste retoorika mõttetuks. Mõnikord on küsitud, kas naiste õiguste konventsioon ei sätesta õigust abordile. Vastus on jällegi negatiivne. Ainsad nimetatud konventsiooni sätted, mis vähegi antud teemaga seonduvad, on artikkel 12(1) ja artikkel 16(1)(e), mis ütlevad järgmist:

Artikkel 12
(1) Osapoolteks olevad riigid rakendavad kõiki kohaseid meetmeid, et likvideerida naiste diskrimineerimine tervishoiuvaldkonnas, et tagada meeste ja naiste võrdsuse alusel juurdepääs tervishoiuteenustele, seal hulgas teenustele, mis seonduvad pereplaneerimisega.
Artikkel 16
(1) Osavõtvad riigid rakendavad kõiki vastavaid abinõusid, et likvideerida naiste diskrimineerimine kõigis abielu ja perekonnasuhteid puudutavates küsimustes ning tagavad sealhulgas meeste ja naiste võrdsuse alusel: (e) ühesugused õigused vabalt ja vastutavalt otsustada oma laste arvu ja vanusevahe üle, ning saada informatsiooni, haridust ja vahendeid selle õiguse realiseerimiseks;

Nagu näha, ei tulene naiste õiguste konventsioonist mingil moel inimõigust abordile, nii väga kui sellest huvitatud grupid seda ka ei sooviks. Ainult väga lennukas fantaasia võib viia seisukohani, et õigusest omada juurdepääsu pereplaneerimisega seonduvaile tervishoiuteenustele, või õigusest oma laste arvu ja vanusevahe üle otsustada, tuleneb kuidagi õigus oma sündimata lapsi tappa. Oma sündimata laste tapmise "inimõigus" on ühemõtteliselt vastuolus terve mõistusega ning väärastaks inimõiguste ideed olla garantiiks riigi ja kolmandate isikute vägivalla vastu.

Siiski saab neid artikleid abordist rääkides ühes tähenduses oluliseks pidada – nimelt on neis sätestatud põhimõte, et reproduktiivsete õiguste osas peaks valitsema meeste ja naiste vaheline võrdsus, mis peaks seadma küsimuse alla laialt levinud arvamuse, et abort on üksnes naise valiku küsimus.

Lõpetuseks tuletame meelde, et põhiseadusest ja mitmest rahvusvahelisest lepingust tulenev õigus elule on kõige tähtsam inimõigus ning see õigus on omane igale inimesele, st ka sündimata inimestele.

Miks Abort.ee surub teistele peale oma arvamusi abordi kohta?

Abort.ee ei suru kellelegi midagi peale, vaid pakub informatsiooni, mis aitab mõista abordi füüsilist, psüühilist ja sotsiaalset reaalsust. Kui räägime vabadusest valida, siis on elementaarne, et inimestele tuleb tagada adekvaatne teadmine selle kohta, milles üks või teine valik seisneb.

Miks räägitakse Abort.ee-s hilistest abortidest ja meetoditest, mida Eestis ei kasutata?

Abort.ee pakub informatsiooni abordi kui nähtuse, mitte üksnes abordi kohta "siin ja praegu". Siiski on portaalis selgelt välja toodud, millise vanuseni võib Eestis aborte teha ja milliseid meetodeid abordi toimepanemiseks Eestis kasutatakse. Ent kuni kusagil maailmas tehakse kas seaduslikult või ebaseaduslikult aborte, mis on Eesti seadustega keelatud, on need põhimõtteliselt kättesaadavad.

Miks hoolite ainult sündimata inimestest, mitte aga juba sündinud ning hädas olevatest lastest ja nende vanematest?

MTÜ Miikaeli Ühendus on üle kümne aasta tegelenud just hädas olevate (sündinud) laste ja nende peredega. Lisaks peredele, kes vajavad tuge oma laste kasvatamisel (üksikvanemad, majanduslikult vähekindlustatud pered, erivajadustega lastega pered), abistab Miikaeli Ühendus ka lapsi, kellele ei ole kohta ei haridussüsteemis ega oma perekonnas. Vanemate poolt hooletusse jäänud või hüljatud lapsed tõestavad selgemini kui keegi teine, et ühiskond, kus ei austata inimelu enne sündi, on hädas selle austamisega ka pärast lapse sündi. Ent vastupidiselt seisukohtadele, mis pakuvad “soovimatute laste” probleemide lahenduseks nende laste tapmise enne sündi, on Miikaeli Ühenduse missioonis oluline osa selgitustööl, et probleem ei ole mitte lapses, vaid vanemate soovimatuses laps vastu võtta ja tema eest hoolitseda. Töötame selle nimel, et igal lapsel oleks toetav keskkond, kus ta tunneks end soovituna ja armastatuna.

Täna peab Miikaeli Ühendus Tallinnas Uuel tänaval õpilaskodu, kus saavad elada Vanalinna Hariduskolleegiumis või Püha Miikaeli Kolleegiumis õppivad lapsed ja noored, kes erinevatel põhjustel kodus elada ei saa. Mitmed Miikaeli Ühenduse ja Vanalinna Hariduskolleegiumiga seotud inimesed on avanud hädas olevatele lastele oma koduuksed – luues neile hoolduspere. Samuti töötab Miikaeli Ühenduse eestvedamisel Vanalinna Hariduskolleegiumi juures noorte emade klass -- jällegi kantuna eesmärgist pakkuda abi ja hoolitsust nendele noortele emadele, kes on raskustest hoolimata otsustanud oma lapsed sünnitada ja tahavad seejuures haridusteed jätkata.

Nii on Elukultuuri Instituudi asutamine ja abordiprobleemiga tegelema asumine kasvanud välja aastatepikkusest tööst sündinud hädasolevate laste ja nende vanematega. Ka täna tegeleb Elukultuuri Instituut Miikaeli Ühenduse osakonnana aktiivselt Noorte Emade Keskuse loomisega, pakkumaks abi ja hoolt neile noortele emadele, kes vajavad lapsevanemaks kasvamisel nii eluaset kui kohandatud õpitingimusi.

Abistada tuleb nii sündimata kui sündinud lapsi ning samuti nende vanemaid, sest kõik nad on ühevõrd inimesed ning vajavad armastust ja hoolt.