Rasedustrimestrite arvestusest

Prindi


Traditsiooniliselt jaotatakse rasedus kolmeks perioodiks ehk trimestriks. See on mõneti ebamugav, kuna kuidas iganes raseduse kestust arvutada, nädalate arv kolmega ei jagu. Samuti on tavaks, et raseduse algust arvutatakse ema viimase menstruaaltsükli esimesest päevast ja seetõttu vältab tüüpiline rasedus arvestuslikult 40 nädalat. Seejuures on gestatsioon ehk loote tegelik vanus kahe nädala võrra väiksem – inimese elu emaüsas vältab tüüpilisel juhul 38 nädalat. Selline arvutus on segadust tekitav ka põhjusel, et kui naise menstruaaltsüklid ei ole regulaarsed, ei saa eelnimetatud raseduse kestuse arvestust pidada loote vanuse määramiseks täpseks meetodiks.

Siiski eksisteerivad mõjuvad argumendid jaotamaks rasedust kaheks 12-nädalaseks ja  üheks 16-nädalaseks perioodiks. Ennekõike on põhjenduseks asjaolu, et kolm trimestrit eristavad selgelt piiritletavaid lootelise arengu faase.

Esimese rasedustrimestri käigus (1.-12. rasedusnädal, beebi elu 1.-10. nädal) arenevad välja beebi organid.

Teise rasedustrimestri vältel (13.-24. rasedusnädal, beebi elu 11.-22. nädal) kasvab beebi eriti kiiresti ning ta kujundab välja keerulise koordineeritud tegevuse võime. Selle perioodi lõpuks on beebi (meditsiiniliste abivahendite toel) suuteline ka väljaspool oma loomulikku keskkonda – emaüsa – elus püsima.

Kolmandal rasedustrimestril (25.-40. rasedusnädalal, beebi elu 23.-38. nädal) kogub beebi kiiresti kaalu ning kujunevad välja tema käitumuslikud harjumused, mis on ühtlasi ettevalmistuseks eluks väljaspool emaüsa.